Ootan Pariisi filmirulli ilmutusest tagasi. Juba päris tükk aega, aga küll ta tuleb. Seni saan nautida esimest lund ja voodis minu ümber kuhjunud raamatute, paberite, pastakate, vihikute ning jalgade juurde kerra tõmmanud koera seltskonda.

 Ahjaa, siit saab vaatada kehvakvaliteedilist ipodiga filmitud Pariisi igapäeva. Tõesti, miski ei muutu. Teisiti oli ainult see, et turiste oli vähem, turistikaid sai tasuta külastada ja päike paistis ainult ühel päeval viiest. Ülejäänud aeg mattus Pariis paksu halli udu sisse.