talv on läbi.

Tunnetuslikud sõklad.

motorcycle diaries

Kevad 2013.
Lõpuks sain üheeurosest plastikfotokast kätte eelmisest aastast pärit filmirulli. See jäi ka selle kangekaelse aparaadi viimaseks kevadeks.

Ülo Õun ja sidrunid.

Madrid nunca duerme.

I Aknaraamis on auk, kust tuleb sisse külm õhk.

II Vastasmaja terrassil on prügikottidest ja rohelistest võrkudest ehitatud varjend. Kinnitamiseks on kasutatud värvilisi pesulõkse. Tuule käes see "ehitis" õõtsub ja tekitab tunde, et keegi liigub seal ringi, jälgib.

III See maja on täis inimesi, kes on pettunud oma miniatuursetes elamisruumides ja kes kuulevad pealt teiste tubade vestlusi, hääli, söömisi-pesemisi. Nagu suur mesipuu, mille elanikud üritavad üksteist vältida. Kuulen, kuidas keegi jõuab lõõtsutades neljandale korrusele. Ta hõikab oma naist, et see avaks talle ukse ning seejärel sulgeb selle enda järel. Mitme lukuga. Ukse lukustamise hääl kõmiseb läbi terve nelja korruse.

IV Meie maja trepid. Korruseid ja korruseid keerlevaid kulunud puidust astmeid. Kuna Madrid on taevale nii lähedal, siis tekib õhupuudus üsna kiiresti.

Mi otra casa

De Madrid al cielo...