Barriga llena, corazón contento.

Los Picos de Europa

¡Montañas!
Ma pole kindel, kas kõik (igas mõttes) tasasest Eestist pärit inimesed tunnevad mägede vastu tohutut vaimustust, aga mina tunnen küll. Iga siinses mõttes küngas on mulle imetlusväärne montaña. Vähemalt oli – enne, kui ma Picos de Europa oma silmaga ära nägin. Kantaabria mäestikku kuuluvad kuni 2600 m kõrgused tipud, mis asuvad Astuuria, Kantaabria ja Leóni provintsi piiri peal, pakuvad maalilist vaatepilti ja karge mäeõhk teeb lihtsalt õnnelikuks. Leóni poolne osa on kuivem ja kiduram, kuskil keskel Astuuria piiri ületades muutub vaatepilt aga lopsakaks roheliseks müstikaks, kus looduslikud joad ja kitsad väänlevad teed tekitavad võlumaailma tunde. Üks lummavamaid asju, mis ma näinud olen – subliimsus selle kõige otsesemas mõttes.
 Jah, tunnistan, et tegin seal kõrgel tippude kohal ka oma C. D. Friedrich'i "rändaja" hetke.

Asturias

Astuuria on lihtsalt geniaalne. Roheline, lopsakas ja mägine. Linnast linna ja külast külla saab jahtida kuulsaid Astuuria juustusid, rannikul saab kaljude vahel peidus oleval rannaliival tõusu eest ära joosta. Idüll.

Las Médulas

Fotod tehtud ühekordselt kasutatava filmikaameraga, sest canonile patarei leidmine osutus arvatust keerulisemaks. Nagu enamus asju Hispaanias. Las Médulas on muidu kunagine Rooma impeeriumi kullakaevandus, mis on praegu UNESCO kaitse all.

Ja loomulikult inimesed.
Hispaania vanuritest võiks pikalt kirjutada. Nad on stiilsed, uhked, enda eest hoolt kandvad ja nooremate poolt austatud. Ükski hispaania daam ei välju kodust korraliku soengu ja seelikuta. Ja kahtlustan, et meeste garderoobist moodustavad enamuse kardiganid ja erinevad sonid. Keegi ei kahtle selles, et just pensionärid teavad kõiki elu saladusi ning peetakse päris loomulikuks sedagi, et lapselapsed oma vanaisale "señor" peavad ütlema.
Mu lemmikuteks on üks vanapaar, kellel aastaid ilmselt rohkem kui ma arvatagi oskaksin. Aga iga päev näen ma neid käest kinni tigusammul künkast üles rühkimas selleks, et katedraali kõrval pingil pool tundi jalgu puhata ning seejärel tagasi kodu poole tudiseda. Iga 50 meetri tagant teevad nad istumispausi ja jälgivad mööduvaid inimesi. Samamoodi nagu mina jälgin neid.
Fotodele on jäänud mõned ekstravagantsemad stiilinäited Astorgast. Leónis domineerivad siiski pruunid ja tumesinised toonid ning kardiganid, sonid, triiksärgid, pahkluudeni ulatuvad seelikud, pruuniks värvitud juuksed ja punaseks võõbatud huuled. Hispaania vanurid on omaette nähtus.

Loomad. Linnud. León.

Los colores de León.

Ja lugu.