Kui käsi aknast välja pista ja objektiiv nurga taha suunata, jääb pildile see.

Hea nädalavahetus. Külm ja kindlasti mitte eriti asjalik, aga see-eest lõbus.
Foto Hobusepea galeriist. "Happiness 0-100".

Southend-on-Sea
foto: Silver

Päikseline Vabariigi aastapäev.

Michel de Certeau

"Kõndimise žest kasutab ära ruumikorraldust, nii panoptiline kui too ka on: kõndimine pole sellele võõras (see ei toimu kuskil mujal), aga ka mitte samavormiline (ruumikorraldus ei tee kõndimist selleks, mis see on). Kõndimine tekitab ruumikorralduses varje ja kahemõttelisust, viib sinna vargsi sisse hulganisti omaenda osutusi ja tsitaate (sotsiaalseid mudeleid, kultuurikasutusi, isiklikke koefitsente). Ja kõnd ise on kesk ruumikorraldust järjestikuste kohtumiste ja juhuste tagajärg, mis teda lakkamatult teisendavad ja temast teisesuse vapi teevad; see tähendab, kõndimine kannab ruumis laiali kõike, mis tema marsruutides üllatavat, läbitungivat või kütkestavat leidub."

Mulle meeldib idee kõndimisest kui järjestikuste kohtumiste ja juhuste tagajärjest. Ning marsruudid täis üllatusi muudavad muu hulgas ka 30-kraadise pakasega liikumise talutavamaks.

"Kõndimine tähendab koha puudumist. See on lõputu puuduolemise ja oma koha otsimise protsess. Ekslemine, mida linn ise juurde tekitab ja ühtekokku koondab, teeb linnast suure sotsiaalse kogemuse koha puudumisest, kohatusest. Tõsi, loendamatuteks kaduvväikesteks deportatsioonideks (kohavahetusteks ja retkedeks) pihustunud kogemuse, mida täiendavad oma põiminguis linnakudet loovate rändavate rahvamasside suhted ja ristumised ja mis lõpuks tähistatakse märgiga, mis peaks olema koht, aga on tegelikult ainult nimi - Linn. Identiteet, mille säärane koht annab, on seda enam sümboolne (puhtalt nimeline), et hoolimata linnakodanike sotsiaalsest ja majanduslikust ebavõrdsusest ei leidu seal midagi peale reisijate sagimise, üldises ringluses pruugitavate rendielamute võrgustiku ning läbi näiliselt omaste kohtade trampimise; see on üürikorterite maailm, kus kummitab kohatus või ka kohakujutlused."


"Kohad on killustunud ja kokkupakitud lood, nad on möödanikud, mille teised on näpanud endale lugemiseks, nad on aegade kuhjatised, mis võivad küll uuesti laiali pudeneda, kuid pigem siiski säilivad otsekui ootel jutustustena, jäädes ise piltmõistatuseks; ja lõpuks on nad sümbolisatsioonid, mis otsekui tsüstidena peituvad keha valus või naudingus."

Ma tahan mäletada neid öid, mil linnast koju tulles pidi terve tee jooksma, sest kõndimiseks oli liiga külm.

Inglismaa

film: Rollei Crossbird.
Pean ütlema, et on natuke kahju, et mind tohutult lummanud Southend-on-Sea merevaated tulid välja lillad ja hägused. Seal oli ilus. Aga see oli see risk, mille ma võtsin sellist filmi valides.

Inglismaa oli soe ja pidutsev. Kindlasti peab varsti tagasi minema. Eriti meeldis mulle olla osa tõelisest inglise perest, kes elasid ca 30 km kaugusel Londonist. Väike küla, kohalik pubi ja öine jalutuskäik üle mudase põllu pubist koju, kauguses helendamas Londoni siluett. See oli mu lemmikhetk.
Ka Leicester oli tore. Linn oli nagu veidi paisunud Amsterdam, mis on ääristatud kanalitega. Rohkelt tänavaid jalakäijatele ja vähe muid vaatamisväärsuseid. London oli rahvarohke ja mulle kui professionaalsele jalakäijale natuke hoomamatu. Metroo "the tube" seekord aga kohutavalt klaustrofoobiline, sest raudteetööde tõttu oli osa liine kinni pandud ja ülejäänud olid maksimaalselt ülerahvastatud.

Countryside jäi lemmikuks. Ja mereäärne putka, kust sai osta poundi eest plastiktopsides karpe, krevette ja kala. Uskumatult hea!

Sprocket rocket

Poolabstraktse draamateatripalli üle olen ma kõige uhkem.

Kuigi tegelikult oleksin tahtnud täna hommikul kell 8.23 Toompeal udust heiastuvat Toomkiriku torni pildistada. Siis kui tänavalaternad ära kustutati.

Tallinn läbi zeniidi

Nevski katedraali sibulkuplid.






Mu üks lemmikumaid Karl Burmani kortermaju, mis pärineb aastast 1924.




Vasakpoolne on osa Herbert Johansoni projekteeritud Tallinna linnateenijate elamute rühmast Mulla ja Ristiku nurgal (1927).


Zeniit võitis. Isegi siis kui teda hoiab kinni vaid must teip. Zeniit on võitmatu.