Inglismaa

film: Rollei Crossbird.
Pean ütlema, et on natuke kahju, et mind tohutult lummanud Southend-on-Sea merevaated tulid välja lillad ja hägused. Seal oli ilus. Aga see oli see risk, mille ma võtsin sellist filmi valides.

Inglismaa oli soe ja pidutsev. Kindlasti peab varsti tagasi minema. Eriti meeldis mulle olla osa tõelisest inglise perest, kes elasid ca 30 km kaugusel Londonist. Väike küla, kohalik pubi ja öine jalutuskäik üle mudase põllu pubist koju, kauguses helendamas Londoni siluett. See oli mu lemmikhetk.
Ka Leicester oli tore. Linn oli nagu veidi paisunud Amsterdam, mis on ääristatud kanalitega. Rohkelt tänavaid jalakäijatele ja vähe muid vaatamisväärsuseid. London oli rahvarohke ja mulle kui professionaalsele jalakäijale natuke hoomamatu. Metroo "the tube" seekord aga kohutavalt klaustrofoobiline, sest raudteetööde tõttu oli osa liine kinni pandud ja ülejäänud olid maksimaalselt ülerahvastatud.

Countryside jäi lemmikuks. Ja mereäärne putka, kust sai osta poundi eest plastiktopsides karpe, krevette ja kala. Uskumatult hea!