September on alati olnud hea kuu.

Fotod pärit Berliini vanakraamiturult. Kardan, et olen leidnud uue sõltuvusttekitava huvi – sorida vanade hüljatud või kadunud fotode karpides. Need fotod tõrguvad ja ei räägi mulle oma lugusid, kuid sellegipoolest kütkestavad mind. Ma olen nende lugeja, ma ei tea nende tegelikku konteksti, nende kasutajad on ilmselt nende olemasolu üldsegi unustanud. Ja mul on neist kahju. Kahju, et nad on seal, tulvil krüpteeritud informatsiooni, unustatud ja potentsiaalselt teel prügimäele.

brln

Ma läksin Berliini eelarvamustega ja need kuulujuttudel põhinenud eelarvamused vastasid tõele. Kõik ongi Berliinis noored, kõik pidutsevad, kunst ja kultuur vohavad, kõik on öko ja vegan, kõigil on jalgratas, kõik on popp ja noortepärane ja samas alternatiivne. Kõik on äge. 

Ainsateks miinusteks on see, et kuskil ei saa kaardiga maksta ja metroopilet on kallis. Esimene probleem on küll peamiselt välismaalastel ja teine lahendatakse jalgrattaga. Lisaks on nad ka internetiga väga kitsid, aga selle probleemi lahenduseks on oma kodubaari/kohviku leidmine.

Galeriide rohkus on üllatav. Ja eraldi kommertsgaleriide piirkond – lausa suurepärane. Galeriidest saab nii suure kaasaegse (rahvusvahelise) kunsti doosi, et muuseumitesse jõudmine vajab erilisi pingutusi. Mina neid pingutusi teha ei suutnud, külastasin ainult Jüdisches Museumi, mille kõige eredam elamus oli kahtlemata Holokausti torni hirmutav ja aukartust äratav pimedus. Ja õues sadas vihma. 

Huvitav kogemus oli ka Andreas Mühe book launch kell 11 hommikul. Peamiselt musta riietatud kunstiinimesed haarasid hommikuse šampuseklaasi, ökovõileiva ja ostsid raamatuid. (Võib-olla ei olnud ainult kõige parem idee minna book launchilt otse juudimuuseumisse.) Berliini abc (art berlin contemporary) raames toimus ka Martha Rosleri book launch, kus Rosler esines umbes 45 minutilise ettekandega. Kuna mul õnnestus endale seal istekoht saada – ja eriti veel kindel istekoht, sest osad entusiastlikud lauale istunud kuulajad kukkusid sellega peale lauset "New York doesn't need a biennale" dramaatiliselt ümber – siis oli tegemist väga huvitava ja nauditava lühivestlusega poliitilise kunsti ja gentrifikatsiooni teemal. 

abc kunstimess ja MISS READ raamatumess sisaldasid endas põhimõtteliselt kõike: huvitavat, igavat, robustset, õrna, poliitilist, esteetilist, minimalistlikku (jne) kunsti ja sama laia spektrumi ulatuses erinevaid publikatsioone. Lisaks veel natuke liiga kallist kohvi ja ajusid nüristavat heli-installatsiooni. 

Mul läks kaks päeva aega, et Berliini rütmile pihta saada ja need kaks päeva olid väga väsitavad. Kuid lõpuks oli mul isegi kahju Berliinist lahkuda... peamiselt viigimarjade ja oreo šokolaadi pärast. 

Endla raba

septiembre

Parimad asjad:

sügis
Astuuria
hea raamat
fotod, mis loovad maailma
Napoleoni kook
lillherneste, jasmiinide ja kuslapuu joovastav lõhn
tähistaevas

punctum

12.–24. august 2013

motorcycle diaries

Õhk 18,4 C
Maantee 27,8 C