Michel de Certeau

"Kõndimise žest kasutab ära ruumikorraldust, nii panoptiline kui too ka on: kõndimine pole sellele võõras (see ei toimu kuskil mujal), aga ka mitte samavormiline (ruumikorraldus ei tee kõndimist selleks, mis see on). Kõndimine tekitab ruumikorralduses varje ja kahemõttelisust, viib sinna vargsi sisse hulganisti omaenda osutusi ja tsitaate (sotsiaalseid mudeleid, kultuurikasutusi, isiklikke koefitsente). Ja kõnd ise on kesk ruumikorraldust järjestikuste kohtumiste ja juhuste tagajärg, mis teda lakkamatult teisendavad ja temast teisesuse vapi teevad; see tähendab, kõndimine kannab ruumis laiali kõike, mis tema marsruutides üllatavat, läbitungivat või kütkestavat leidub."

Mulle meeldib idee kõndimisest kui järjestikuste kohtumiste ja juhuste tagajärjest. Ning marsruudid täis üllatusi muudavad muu hulgas ka 30-kraadise pakasega liikumise talutavamaks.

"Kõndimine tähendab koha puudumist. See on lõputu puuduolemise ja oma koha otsimise protsess. Ekslemine, mida linn ise juurde tekitab ja ühtekokku koondab, teeb linnast suure sotsiaalse kogemuse koha puudumisest, kohatusest. Tõsi, loendamatuteks kaduvväikesteks deportatsioonideks (kohavahetusteks ja retkedeks) pihustunud kogemuse, mida täiendavad oma põiminguis linnakudet loovate rändavate rahvamasside suhted ja ristumised ja mis lõpuks tähistatakse märgiga, mis peaks olema koht, aga on tegelikult ainult nimi - Linn. Identiteet, mille säärane koht annab, on seda enam sümboolne (puhtalt nimeline), et hoolimata linnakodanike sotsiaalsest ja majanduslikust ebavõrdsusest ei leidu seal midagi peale reisijate sagimise, üldises ringluses pruugitavate rendielamute võrgustiku ning läbi näiliselt omaste kohtade trampimise; see on üürikorterite maailm, kus kummitab kohatus või ka kohakujutlused."


"Kohad on killustunud ja kokkupakitud lood, nad on möödanikud, mille teised on näpanud endale lugemiseks, nad on aegade kuhjatised, mis võivad küll uuesti laiali pudeneda, kuid pigem siiski säilivad otsekui ootel jutustustena, jäädes ise piltmõistatuseks; ja lõpuks on nad sümbolisatsioonid, mis otsekui tsüstidena peituvad keha valus või naudingus."