Paar nädalat tagasi olid lehed veel puude küljes. Ja ma käisin Seewaldi ilusate, kuid lagunevate hoonete vahel otsimas hullumeelse pilku, millest ma kunagi pilti ei julgeks teha. Ma teadsin täpselt, milline meie kohtumine välja näeks. Ma kujutasin seda nii detailselt ette, et tundub nagu see olekski juhtunud ja ma ei teinudki pilti, mida ma nii tahtsin, aga alati teadsin, et ma kunagi ei tee. Nüüd enam lehti puude küljes eriti pole ja ma enam ei otsi.