Üldistusi pole õiglane teha, aga olen üles märkinud mõned asjad, mis on minu jaoks "Hispaania". Muidugi asjad, mis kehtivad siin sisemaal, ei kehti sageli rannikul. Ja asjad, mis on omased lõunapoolsetele piirkondadele, puuduvad põhjapool üldsegi. Aga siiski – mis on Hispaania?

Hispaania on autonoomsed piirkonnad.
Hispaania on parem- ja vasakpoolsed.
Hispaania on jutukad inimesed, sealhulgas eriti ettekandjad ja baaridaamid, kelle jaoks ei ole mingi probleem rääkida võõrastele inimestele oma operatsioonidest, rasedusest või probleemidest novioga.
Hispaania on “Un cafetín, cariño?”
Hispaania on barokk. Hispaania on el Corte. Hispaania on lo cotidiano.
Hispaania on religioon.
Hispaania on abuela, familia, amor ja kannatused. Õnnetu armastus. Surelikkus.
Hispaania on toidukultus: comida y bebida. Eelkõige carne y pescado.
Hispaania on la hora del vermú.
Hispaania on traditsioonid ja pühad (nt “los bombos” de la suerte llegan a Madrid).
Hispaania on jalgpall.
Hispaania on hilinemine. Igale poole ja alati.
Hispaania on kõva häälega protesteerimine.
Hispaania on laste ja vanainimeste kultus.

Hispaania on udu.

Hispaania on besos, un beso ja un besín. 

Hispaania on maagia.