Mulle on alati olnud tähtis väljapääs merele. Linnad, kus ei ole väljapääsu mingi veekogu äärde, tunduvad ahistavad. Vesi – see on hingetõmbehetk, vabanemine kõigest sellest, mis materiaalne ja raske kanda. Läbi linnarägastiku otsin ka Tallinnas teed mere äärde. See ei ole siin lihtne. Ikka on kuskil ees mõni vana tehas, mõni tara, mõni getostunud piirkond, kuhu ei julge üksi minna päevasel ajal, rääkimata päikeseloojangu vaatlemisest õhtutundidel. Aga lõpuks kohale jõudes... 
Seda lihtsalt peab aeg-ajalt tegema.


---
Tõnu Õnnepalu saarest ja merest.