Pilt on tehtud kunagi Ulilas, aga seostub küsimusega, mis mind täna piinab: kuidas aeg nii ruttu on läinud? Ja ma ei pea silmas aastaid, vaid seda, et augustist on järsku november saanud. Raske uskuda, et juba on semestri lõpp ja talve algus. Ja juba ma tunnen jäist külmust oma luudes ja lürbin tasside viisi kuuma teed, et seda neist välja saada. Ja juba on nii pime ja suured sildid vanalinnas kuulutavad hõõgveini hooaja saabumist. Ja juba... räägitakse jõuludest. Kuidas see aeg nii ruttu läks?