Gaudi

Barcelona = Gaudi
Vähemalt oma dünaamilisuses, voolavuses, hõljuvuses, kõikehõlmavuses ja kohati ka absurdsuses.

Käisin Casa Batllós, mille sissepääs oli mõttetult kallis ja mis oli muidugi hästi turistikas. Kuulad seda saateteksti, mis vahepeal saadab sind poodi nänni ostma ja vahepeal käseb ekraanilt mingeid visuaale vaadata, ja mõtled, et sellel pole mingit pistmist ei Gaudi ega majaga... ja ei kuula enam saateteksti. Ainus asi, mis mulle seal muljet avaldas, oli Gaudi disainitud uksenupp. See oli väga mugav ja tundus hästi soe. Ja tollel hetkel ma kujutasin ette, et tõepoolest keegi võiks seal majas elada ja selle uksenupu abil uksi avada.

Casa Milasse ma enam ei tahtnud minna. Mitte et mulle ei meeldiks Gaudi stiil, vaid järjekord hoone ukse ees oli minu jaoks liiga pikk ja lärm oli väsitav. Võib-olla järgmine kord. Seekord tegin väljast pilti.


Sagrada Familia tornis käisin ka. Pildid on veel ilmutamata, aga see keerdtrepp, mis sealt alla tuli, ei lähe mul ilmselt kunagi silme eest. Ühel noormehel oli kõrgusekartus ja ta põhimõtteliselt roomas sealt alla. Ja tuul ulgus. Uskumatu, et midagi sellist lasti üldse ehitada.