I miss Amsterdam

Ma igatsen Amsterdami, sest seal oli kevadiselt värske õhk. Sest seal sadas sooja kevadvihma. Sest mõningatel puudel olid pungad. Sest nurgapealsed lillepoed müüsid hunnikute viisi tulpe ja nartsisse, mis lõhnasid nagu kevadine paradiis ja äratasid korraks sellest Eesti pikalevenivast must-valgest talveunest. Sest Vondelpargis olid suured rohelised papagoid, kes tegid inetut häält, kuid keda ma sellegi poolest alati salaja silmadega otsisin. Sest sealt sai jumalikku ciabattat mozzarella, päiksekuivatatud tomatite ja basiilikuga. Sest inimesed olid tervisilikud ja jooksid pargis, sõitsid ratastega ning mängisid koertega. Sest iga baar ja kohvik oli nagu maailm omaette - üksteise kõrval eksisteerisid kõik Euroopa maad oma traditsioonidega. Sest vanamehel, kes juhatas teed, oli hästi ilus kollane mantel ja ta põristas r-i. Sest linna vanimas kinos sai filmivaatamise ajal jooke juua ja sööke süüa ning punased seinad tõid silme ette nägemuse ajast, mil kunstnikud ja teised seal sigareid suitsetasid ja konjakit jõid. Sest seal on nii palju erinevaid linnuliike, pole ainult tuvid ja varblased. Sest kõige parem tegevus seal oli lihtsalt pargipingil istumine, hea tubaka suitsetamine ja inimeste jälgimine. Sest ma sain seal oma elu esimese hea 'smoothie'. Sest Leidsepleinil oli alati mõni muusik või orkester jahedat ilma trotsimas ja meelelahutust pakkumas. Sest linnaelanike korteritel olid suured aknad, millest tahtlikult paistis kogu nende elamine mööduvatele inimestele ja igas korteris oli esikohale tõstetud suur kirev kunstiteos. Sest seal võis paar tundi sama teed pidi ringi tiirutada, ilma kanaliterägastikust väljapääsu leidmata. Sest iga nurga peal, iga kanali ees või kõrval, iga maja juures, iga tänava peal oli perfektne pildistamisväärne kaader ees ootamas. Sest ma talletasin ta oma ajusse, jättes maha digikaamera, mis vahel takistab ümbritseva tõelist kogemist. Sest ta oli nii värske ja elav.