Plönn

Eksamid. Ajapuudus. Peale eksamit lätakast plönniks (paariks tunniks) ja siis jälle tagasi. Kuni tuleb suvi.

ilmselgelt aeg aknaid pesta

Veel Peterburist

Kuigi ma Ilja Repini maalidest midagi erilist ei arvanud, oli Vene Muuseumis üks tema maal, mis oli täiesti hämmastav.

Siin väiksel arvutiekraanil pole selles võib-olla midagi nii erilist, aga arvestada tuleb maali mõõtmetega: 3.22 x 2.30 meetrit. Suurel lõuendil on kujutatud Vene muinasjututegelast Sadkot veealuses maailmas. Just see veealuse maailma kujutamine on selle maali puhul nii köitev. Ja muidugi see, et tegemist on nii suure formaadiga. Maal ise pärineb aastast 1876.

Minu Peterburi

Peterburi kui linn ei inspireerinud mind kohe mitte kuidagi. Mitte et seal oleks olnud vähe kunsti või kultuuriväärtuseid. Lihtsalt see linn on ise nii vastuoluline, et jättis mulle isegi üsna ebameeldiva mulje.

Minu saagiks Telliskivi loomelinnaku 1. sünnipäevalt on kaks lõuendit, mille sain kätte viiekümne krooniga. Ühele on taha kirjutatud aastaarv '77 ja teisele "NY RAM NY DUK". Ei kujuta ette, mis see tähendada võiks. Müüjad ei osanud alguses lõuenditele hindagi panna, sest kartsid, et valge värvi kihi all võib ennast peita mõni Picasso või Rembrandti maal. Vaevalt.

Picasso abstraktse kunsti teemadel:
"There is no abstract art. You must always start with something. Afterwards you can remove all traces of reality."

ikka ja jälle
aga eriti täna
sest sajab kevadvihma

Bleu

akrüül

Mingi väga imelik aeg on. Lumevallid hakkavad sulama, aga kõik on nii hall ja jalad saavad iga kord märjaks. Kõik head asjad kisuvad kuidagi halvaks. Inimesed on haiged, mina kaasa arvatud. Amsterdamist saadud energia olen ka peost lasknud. Ja nii palju asju on vaja ära teha.

See maal oli umbes kolm korda hoopis mõni teine maal. Nüüd on ta see maal. Mu uus Bleu Lumiere akrüül ja lind, kes naudib hõõguvat suveõhtut. Jah, naudib küll. Sest mina tahaksin ka.

Flashback

Muusikutest ma ei julgenud pilti teha, sest neil olid nii kurjad näod. Eelmisel õhtul mängis samal platsil üks kontrabassionu, kes oli palju rõõmsam. 1600 ISO

I miss Amsterdam

Ma igatsen Amsterdami, sest seal oli kevadiselt värske õhk. Sest seal sadas sooja kevadvihma. Sest mõningatel puudel olid pungad. Sest nurgapealsed lillepoed müüsid hunnikute viisi tulpe ja nartsisse, mis lõhnasid nagu kevadine paradiis ja äratasid korraks sellest Eesti pikalevenivast must-valgest talveunest. Sest Vondelpargis olid suured rohelised papagoid, kes tegid inetut häält, kuid keda ma sellegi poolest alati salaja silmadega otsisin. Sest sealt sai jumalikku ciabattat mozzarella, päiksekuivatatud tomatite ja basiilikuga. Sest inimesed olid tervisilikud ja jooksid pargis, sõitsid ratastega ning mängisid koertega. Sest iga baar ja kohvik oli nagu maailm omaette - üksteise kõrval eksisteerisid kõik Euroopa maad oma traditsioonidega. Sest vanamehel, kes juhatas teed, oli hästi ilus kollane mantel ja ta põristas r-i. Sest linna vanimas kinos sai filmivaatamise ajal jooke juua ja sööke süüa ning punased seinad tõid silme ette nägemuse ajast, mil kunstnikud ja teised seal sigareid suitsetasid ja konjakit jõid. Sest seal on nii palju erinevaid linnuliike, pole ainult tuvid ja varblased. Sest kõige parem tegevus seal oli lihtsalt pargipingil istumine, hea tubaka suitsetamine ja inimeste jälgimine. Sest ma sain seal oma elu esimese hea 'smoothie'. Sest Leidsepleinil oli alati mõni muusik või orkester jahedat ilma trotsimas ja meelelahutust pakkumas. Sest linnaelanike korteritel olid suured aknad, millest tahtlikult paistis kogu nende elamine mööduvatele inimestele ja igas korteris oli esikohale tõstetud suur kirev kunstiteos. Sest seal võis paar tundi sama teed pidi ringi tiirutada, ilma kanaliterägastikust väljapääsu leidmata. Sest iga nurga peal, iga kanali ees või kõrval, iga maja juures, iga tänava peal oli perfektne pildistamisväärne kaader ees ootamas. Sest ma talletasin ta oma ajusse, jättes maha digikaamera, mis vahel takistab ümbritseva tõelist kogemist. Sest ta oli nii värske ja elav.